linnupoja

Nii. Nüüd on asi valmis. Meie kolmiku selleaastane slogan on: Pirukas ahju! Või et igale naisele pirukas ahju! Otsustasime ära, et kuna minu prantsuse armuke on meie silmarõõmudest kõige vanem ja ta saatis mulle kutsungi, kas ma tahaks olla ta blondi printsessi ema, siis mõtlesime Kerttu ja Liisiga (sest selline otsus ei saa sündida ometi ilma nende nõusolekuta, daaaa), et suva, kolime veidikeseks Pariisi, elame pariislannade elu ja imetame kordamööda minu prantsuse-eesti segalast. Lapsed on toredad ja kui juba president kutsub üles Eesti iivet suurendama, siis teeme meie ka sellele alguse ja hakkame tittesid riburada pidi tegema. Eksole. Mis see lapse kasvatamine siis ära ei ole, kui isa on juba kogenud ja Liis-Kerttu niivõrd ägedad naised. Kust see lapse-tegemise jutt tuli? Sealt, et mu naabritüdruk, kes on kümnendas klassis, ootab last. Ma sain šoki, kui ema mulle seda täna hommikul teatas. Ega meie ei saa halvemad olla!

Kaplan K. Väraval ja admiral K. Prillopil on hea meel paluda teid, meie armsad sõbrad, iga-aastasele maratonkudumise ööle sellel reedel Vanemuise tänavale. Oodatud on ainult Liis Vihul kaaslasega, M. Arba ja T. Sokk. Aitäh. Kaasa palume võtta igaühel oma vardad, lõngad ja näpukaitsmed. Juhuu, koolinädal on selleks nädalaks lõppenud ja Värava ekipaaž alustab tunni aja pärast teed tagasi pealinna.

Arvata oli, et sellise eluviisi jätkudes ei ole head loota. Minu ja Kerdi vestlus, mis näitab, et minu ajumass on kahanenud olematuks.

KerT says:
see nädal ma kindlalt ei jõua
KerT says:
aaga järgmine nädal
KerT says:
võiks ju minna
KerT says:
näiteks mis te reedel teete
kaia. says:
ehk siis ülejärgm reede?
KerT says:
teeks sissejuhatuse nädalavahetusse
KerT says:
ei
KerT says:
järgmine reede.. mitte see mis tuleb.. aaga järgmine
kaia. says:
teeks vaikse videoõhtu?
KerT says:
millal
KerT says:
?
kaia. says:
reedel
KerT says:
see reede?
KerT says:

kaia. says:
see reede
kaia. says:
mis tuleb 3 päeva pärast
KerT says:
ma ei saa see nv.. ma l'ähen neljapäeval riiga
KerT says:
ja pärast seda sealt otepääle
kaia. says:
oota, millal siis
kaia. says:
ehk siis ülejärgm reede?
KerT says:
EIII
KerT says:
kaia mul on nii hea meel et sa tagasi oled
kaia. says:
no teoreetiliselt on see ülejärgmine
KerT says:
kuula
KerT says:
ei see on järgmine
KerT says:
meil on see reede mis tuleb
kaia. says:
mis see siis on, mis see reede on?
KerT says:
mismõttes.. su oma sõnade järgi on se ka ju SEE REEDE
KerT says:
siis ma olen ära
KerT says:
ja järgmine reede
KerT says:
ehk 10 päeva pärast
kaia. says:
miks sa pahandad muga?
KerT says:
olen vaba
KerT says:
ei pahanda
kaia. says:
10 päeva pärast siis, oleme kokku leppinud



Ja kes veel ei tea, siis Liis pani kuuendas klassis kõigi aasta vanemate klassi poistega klassiõhtul tatti:D ma niii naersin, kui ma seda kuulsin praegu. Ilmselt ta kuuleb sellest ise ka siin esimest korda.

Ma olen ajavahest ja viimasest Tais oldud nädalast nii kapsastunud, et ma ei saa aru, millal ma magan ja millal ma muid asju teen. Nüüd ma valmistund Tai mälestusi kirja panema.
Tai oli vinge ja vingeks tegid selle reisi inimesed, loodus, seiklused ning isegi need väikesed riiud ja jagelemised, mis meil vahel olid, ei teinud reisi halvemaks. Ainuke kurb oli see, et meie musid, eesotsas preili Liis Vihuliga, olid Eestis ja suhtlus toimus vaid sõnumite toksimise teel. Khm, vahel ka helistamise teel, kui Kaia ja Kerttu jälle lampi olid pannud. Kui Liisil 13.veebruar mandlid ära lõigati ja mina dzunglis samal ajal ärkasin, pidin ma pooleks ennast ehmatama, sest me polnud telefone kaasa võtnud ja siis me pabistasime, et ruttu tagasi hotelli jõuaks.
Aga ma katsun nüüd natuke rääkida sellest, mis Tais juhtus. Esimese asjana tuleb mulle meelde see, kuidas me kõik vahetustega haiged olime. Ja ma ei räägi sellisest haigusest, et oli nats palavik ja pea valutas, vaid et palavik oli ikka 39-tuuri, köha pidi ära tapma ja pea ähvardas otsast ära kukkuda. Jorma kukkus tõvevoodisse esimesena, mina järgnesid talle ja Kerttu pani haiguste reale ilusa punkti.
Hotell, kus me elasime, oli ilus ja veidi krõbedama hinna tõttu tais pakitud vanemat rahvast põhiliselt Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja Venemaalt. Tegelikult ei tohiks imestada, kui meie, noored lollid kanad ja kuked, oma margi esimesel päeval basseini ääres täis tegime, kui kukkusime rummi jooma. Parajalt kapsaks jõime ennast, sest kui Koit tuli meie ukse taha, ei kuulnud ma isegi tema koputamist. Esimesel õhtul jõudsimegi sööma ainult meie naisega, sest noormehed magasid õndsat pohmellund. Reisi paar esimest päeva veetsimegi põhiliselt bassu ääres põhjamaist pekki praadides ja niisama chillides. Teisel õhtul olid jälle poisid ma-ei-tea-kus-kadunud ja neiud seadsid sammud linna poole. Täiesti juhuslikult sattusime vaatama Tai poksi ja see oli elamus omaette. Ma ei tea, miks meil oli vaja istuda kahekesi esimesse ritta, samal ajal, kui teised vaatasid poksi ohutust kaugusest 6-7 meetri kauguselt. Aga me ei kahetse, eks Kerttu? Mis sest, et mehed peksid ennast oimetuks ja verd segatuna tatiga lendas igasse ilmakaarde. Nüüd jääb mingisugune auk päevadesse sisse, sest mu mälus valitseb tühimik. Jätkan heietamist sõidust dzunglisse, kus ma jälle mingisuguse veidra kõhuhaiguse sain ja valust väänlesin. Aga džungliretk oli vahva. Näiteks oli vahvad ahvid, keda me kuskil karuperses söötmas käisime ja ajal, mil ma banaani ühele tegelasele hambusse üritasin sokutada, jooksid teised ahvid mu jalge vahelt läbi, haarasid suure banaanikoti ja panid sellega ajama. Mõistlik. Isegi ahvid teevad ära ja lasevad üle. Elevantidega oli ka hirmus vahva sõita. Poisid läksid ühe vandiga ja meie teisega ja nalja sai oi kui palju. Kui me dzunglis jõudsime pärale sinna, kus me ööbima pidime, ei olnud imestusel otsa ega äärt, sest see resort oli lihtsalt taevalik! Väikesed majakesed jõe kaldal, baldahhiinvoodid ja mida kõike silm veel seletada jõudis. Öine istung meie maja ees oli eriti nummi ja öine ujumaskäik veidi kõhedust tekitav, sest Kerttukas kartis igasuguseid putukaid ja närilisi. Kui me öösel voodisse ronisin, tõmbasin enne kõik tekid maha, et kindel olla, et mu voodis mingit üllatust ei ole.
Kui me dzunglist tagasi tsivilisatsiooni jõudsime, oli esimene asi, mida teha- tai masaaž. Oh sa taevas, vähe sellest, et ma niigi olen puine ja ei paindu, siis seal ma mõtlesin, et väike tai tädi murrab mu pooleks. Ägisesime Kerttuga kõrvuti asemelt, aga öelda ei julgenud ka keegi midagi, sest eesti inimene ei kaeble niisama.
Päris palju oli selliseid õhtuid, kus me Kerttuga kahekesi lihtsalt tinunni panime ja mööda Pattayat ringi hullasime, tund aega magasime ja hommikuti korallisaarele sõitsime renditud kiirkaatriga. Ühel sellisel saareretkel põlesin ma niiiiiiii hullusti ära, et ma ei saanud ei astuda ega istuda ja kui Kerttu helistas hotelli valvelauda ja küsis „Do u have anything against sunburn“- vastati talle naeruga „What sunburn“. Meie saime nii hullumööda naerda, aga tegelikult on päris traagiline, et kohalikud inglise keelt karvavõrdki ei mõika. Saarel oli veel see eriti kipa, et me rentisime skuutrid ja kihutasime nendega mööda merd 80 km/h ringi, tuul vilisemas kõrvus ja soolane merevesi näkku pritsimas.
Nummimeeter läks ka siis lakke, kui me saime tuttavaks 8 eestlasega, kes meid põhimõtteliselt adopteerisid, meiega koos pidutsesid ja keda meie õpetasime noorte inimeste jooke jooma. Üks meie isade-vanune mees ütles, et ta ei mäleta ühest kodujõudmisest mitte midagi, sest Kaia ja Kerttu viisid ta kurjale teele, kui talle mingit kihilist jooki sisse kallasid. Ühel sellisel õhtul saime tuttavaks ka Philippe ja Tonyga, kellega hommikul poole üheksani jämmisime, vahepeal riietega ujumas käisime ja meeldivalt aega veetsime. Kerttul oli Koit, aga kuna minul Koitu polnud, siis oli minu uus armastus prantslane Philippe:P Philippe oli tore ja puha, käisime taga viimasel nädalal igal õhtul jämmimas ja musitamas. Kohe kahju oli viimasel ööl enda hotelli eest temaga hüvasti jätta, aga õnneks sai antud lubadus, et varsti kohtume õige pea jälle. Süda jäi natuke sinna küll.
Aaa, Bangkokis käisime ka ja ilmselt oli see üks reisi tipphetkedest, kui Bangkoki kõige kõrgema hotelli tipus õhtustasime ja joogitasime. Kuigi ilmselt oleme me mõneski ilusas restoranis elu jooksul käia jõudnud, ei saa selle õhtu ja selle koha vastu miski.
Mida lähemale jõudis reisi lõpp, seda kurvem hakkas ja kui me hommikul kell 6 hakkasime lennujaama sõitma, ei aidanud muu, kui tuli eesti pundiga avada Hennesey ja esimesed napsud teha. Elagu eestlaste imepärased seiklused Tais.

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII!

Pärast 18-tunnist lendu, kordumatuid mälestusi, parimaid inimesi, kuumi lõunamaaöid, kiindumust, abieluettepanekut, 40-kraadist palavikku, kõhuhädasid, riide ja leppimisi, suudlusi ja kallistusi, transvestiite, koduigatsust ja kvaliteetaega, oli südantliigutav joosta lennujaamas emmeissiLiisi kaisusse ja neid musitada ja tõdeda, et lõppude lõpuks on nii äge koju jõuda.
Selleks, et kõik saaks jutustatud, mis Tais juhtus, peaks andma välja raamatu koos kommentaaridega, kuid katsun teha lühikokkuvõtte sellest, mis 16 päeva jooksul Tais meiega juhtus kohe, kui olen veidigi toibunud ja Tartusse jõudnud, sest Liis oma peikaga juba hakkas Jurjevisse veerema ning meie katsume ka kohe hakata neile järgi sõitma. Elu on lihtsalt nii suur lill:)

Huh, viimaseid tunde kodumaal veetes on paras aeg teha pakkimisse paus ja jätta oma musidega hüvasti.
Liis, sinuga ma ei hüvasti ei jäta, sest sind ennast ka pole:P ja kui me homme lennujaamas seina tagant teineteise kohalolekut tajume, siis tea, et me Kerttuga võtame su südames endaga kaasa. So diip shit:D
Hah, me panime täna Triinuga Stiina fotoshootingul nii üle. Ilusti meigitud, soengud, riided, kõik tõsiste nägudega kaamerasse vaatamas, ainult meie, kaks lollakat, võtsime sisse tango positsiooni, mina põimisin oma lallu triinu lallu ümber ja nii ta läks. Lepp ütles, et tehke nii, nagu endale meeldib:D Muide, proovisime täna Põssiga Tähnase Kuubalt toodud sigarit ja isegi minusugune võhik sai aru, et päris hea kraam oli. Aitäh:)
Mis siis muud, kui ärge meid unustage. Veebruari lõpus oleme tagasi ja siis läheb möll samamoodi edasi. Põss ootab meie auks isegi oma sünna tähistamisega, et Sillet ja Triin ikka tulla saaksid. Kingisoovid võite saata messiga. Kes mu uut nr-t ei tea, siis teie ei saa kinke:D
Musid Liisile, Krissile, Triinule, Põssile, härra T-le, emmedele, issidele, onudele-tädidele, Ingmarile kiiret paranemist ja kassidele koertele ka.
Meie kavatseme reisilt viimast võtta. Kui me Kerttuga kohaliku aja järgi reedel kohale jõuame, Koitude ja Jormadega asjad sisse saame seatud ja bassu ääres bailates esimesed rumm-koolad teeme, siis teadke, et meie elu on lill ja koos meiega ka teie oma:)

Suudlen kõvasti kõvasti oma kalleid, kes ei saa oma graafiku tõttu kaasa tulla. Nii kohutavalt jään igatsema!

armastusega,
teie triin.

Appi, kui keegi hakkab veel küsima, et mis Kerttul-Koidul on, siis ma lähen hulluks. Õige on see, et me sõidame neljakesi ülehomme pikaks ajaks puhkama. Elage oma elu vahelduseks.

"Ega see pole mingi perekondlik koosolek," käratab meditsiiniõde ja astun ilma emata sidumistuppa. Selleks, et mõista, mis on juhtunud, peab alustama algusest.
Liis, kui sa seda loed, siis tea, et ma olen veel elus. Aga see oli õudsalt nummi, kui ma Liisile mind tabanud õnnetusest sõnumi saatsin ja hoolimata varasest kellaajast saabus teade vastu, et ta ei saa mind kaheks päevaks üksi jätta, kohe juhtub midagi.
Igatahes ma asun nüüd raporteerima täielikust "Lihtsa elu" elust, mida meie Kerttuga viimased päevad elanud oleme. Enne reisi otsustasime Kerttuga, et ostame endale korralikud päikeseprillid ja seekord hoiame ka neid, mitte ei võta surfilaagrisse kaasa ega kaota ära. Mina leidsin endale eriti nupid ja Triinulikud päikeseprillid, mis maksid *tuhat krooni. Enne, kui ma need ära ostsin, helistasin Megale ja küsisin, kui tema mu isa oleks, kas ta lubaks mul neid osta. "Jah, muidugi osta, nõmedam oleks, kui sa ostaksid 400 kroonised prillid, mis silma ei kaitse." Okei, ostsin ära. Üle jäi Kerttule ka päiksekad leida. Leidsimegi ühed, aga kui uuesti Megale helistasime,et taaskord tema arvamust küsida, sest need prillid olid minu kallitest silmakaitsetest veel paar tuhat krooni kallimad, hakkas ta naerma ja ütles, et ta vaataks siis juba prille, mille hinnad algavad 12000 kroonist. Järeldus- need olid nats liiga kallid ja jätsime kaunitarid ostamata. Kuna kell lähenes ajale, mil oli paras lõunaoodet võtta, keerasime auto Viimsi poole ja kihutasime lumest ja tormist läbi Paadi poole, et süüa miskit mõnusat. Juuksed lumesplögast näkku kleepimas- jõudsime pärale ja saime kinnitust, et miski on juba täna mäda, sest Paat oli kinni. Ärge teie nüüd sinna sõitke, sest nad avavad alles märtsis. Tagasi koduteel saime sõnumi Birxilt, kes teavitas, et õhtuks plaanitud õhtusöögile (tema enda sünnat tähistama) ta ei saa tulla ja mida tegid Sille ja Triin- otsustasid kahekesi, ilma sünnipäevalapseta õhtul Contra(O)ventosse minna. Kell 21 õhtul saatsid neiud Egiptimaal viibivale kolmandale daunile sõnumi: Pärast eelrooga on Kaia ja Kerttu jõudnud juua a) ühe klaasi veini b) kaks klaasi veini b) ühe pudeli veini? Nautisime sööki ja järgmist pudelit veini, kui hakkasime mõtlema, et mis saab edasi. Lõbusas tujus, nagu me olime, seadsime mitme tunni pärast sammud Kaheksa poole, et kaunist reede õhtut tähistada ja meie saabuva hullumeelse reisi alguseks paar rummi juua. Kõige õigem oleks olnud minna koju magama, aga neiud leidsid, et õhtu on veel noor ja Sille-Triin tahtsid möllu. Kõige selle valguses sadasid nad sisse Karla juurde, kus Tann ja veel mõned noormehed vaikset saunaõhtut veetsid. Sauna me ei roninud, aga konjakit õppisin ma jooma, samal ajal, kui Kerttu Karlaga tantsu vihtus. Kusjuures juba praegu hakkan ma kergelt muigama, sest nii lihtsalt ei tehta. Kerttu pani veel eriti hullu, sest möödunud ööl oli ta koos teistega, ILMA MINUTA, pidutsenud hommikul kella kuueni. Aga ühel hetkel läks musi koju ja ma jäin üksi. Kui nüüd mulle öelda, et tegelikult oleks ka õigem olnud koju minna, siis ma ei hakka üldse vastu vaidlema, sest kui ma oleksingi nii teinud, ei oleks mul praeg jalg a la pooleldi kipsis. Igastahes ühel hetkel hakkasin ma Tanelile jaurama, et lähme koju. Ma ei tea, mida ta ütles, aga ilmselt oli ta minuga päri. Astusin veranda peale, et veidi värsket õhku hingata ja kui hakkasin uuesti tuppa astuma, tundsin, et fakk, mul on midagi jalas. Kes soovib nüüd kommenteerida, et kuidas ma ei tundnud, kuidas ma endale aialipi sisse löödud naela jalga astusin, võib seda teha, aga ma sain aru ainult sellest, et asi on sitasti. Hakkasin seda siis välja tõmbama, aga kus sa sellega. Nael oli jala alt sisse läinud ja pealt välja tulnud. Äge. šokiseisus teeb vist inimene hulle asju, aga ma lihtsalt võtsin lipist kinni ja hakkasin seda kogu jõust välja tõmbama. Rõve oli tõmmata mingit rauast jullat liha seest välja, aga õnneks hüppas see asi mu jalast välja. Kõndida sain, aga ma ei suutnud imestada, kuidas oli võimalik, et nael läks läbi saapa talla ja ma ei tundnud??!! Istusime taksosse ja ma ei tundnudki väga valu. Härra T-ga läksime aga niimoodi riiidu, kui ta hakkas mu jalga puhastama, sest minul oli oma arvamus, kuidas seda ravima peaks. Tegelikult oli ju minu arvamus vale, sest ilmselt teab spordiinimene rohkem, kuidas sellistest olukordades käituda. Ja nüüd jõuamegi me selle esimese lauseni. Pärast keskpäeva, kui ma silmad lahti tegin ropu valu peale ja mingil hetkel oma vanemaid kohtasin, pani isa mu autosse, viis Mustamäe haigla tarumapunkti, kus tädi hakkas niimoodi riidlema. Kusjuures, ma olen aasta jooksul käinud 3 korda traumapunktis. Kahel korral olen sõimuga koos ravi saanud, aga ühel korral saadeti mind perse ja öeldi, et see pole nende asi, et mu kurk paistes on. Nii, lugupeetud meditsiinitöötajad, kui ma tulen haiglasse abi saama, siis ilmselt peaksite te ka mind aitama, mitte ainult palgatõusust jaurama.
Kui nüüd keegi arvab, et me Kerttuga beibetame ja pidutseme, siis põhimõtteliselt on teil õigus. Me oleme mõttetud peoloomad, aga meil on vahva. Hoolimata sellest, et mu jalg teeb roppu valu, on paistes ja kinni seotud, on meie elu ikka lihtsamast lihtsam. "Lihtne elu", mis muud.

P.S Mu isa ütles täna hommikul, et me Kerttuga oleme vist ainult WC-s olles lahus:P