« 2007-10 | HomePage | 2007-12 »
29 November 2007
Pill tuleb pika ilu peale
Alati, kui ma üksi autoga sõidan, kisub mu nägu muigele, kui ma mõtlen asjadele, õigemini küll tegudele, mis me oma naiskadega teinud oleme. Täna, kui ma oma Naiska bussile viisil ja kodu poole kulgesin, hakkasin ma täiesti naerma, kui ma mõtlesin sellele, kuidas me teise Naiskaga ühes öölokaalis kunagi laua alla kukkusime. Suurest edvistamisest ja kihistamisest. Naiska ütles selle peale eile väga õige kõnekäänu: Pill tuleb pika ilu peale. Meie modifikatsioon sellest on veidike ropum, aga ma ei julge seda siin kirjutada. Muide vaatate, et lisaks niikuinii veidi kreisi olekule, ei suuda Kaia ka kõnekäände rikkumata jätta.
Tegelikult tuleb meil Pill peaaegu alati suure ilu peale. Ükskord tuli ta näiteks selle peale, kui me olime 2 päeva jaanipäeva tähistanud ja ma pidin Naiska pilliga, sõnaotseses mõttes täie pauguga, teisele autole otsa tagurdama. Kokkupõrkest ja Pillist jäi puudu 2 cm umbes. Seega Pill võib peaaegu ka tulla ent ei pruugi.
Pill tuli ükskord siis, kui me Naiskaga suvel korra tülli läksime. Olime terve päeva edvistanud ja mööda maad ringi trippinud, aga siis me läksime tülli õhtul. Järelikult võib Pill tulla ka pika päeva peale.
Millal meil veel Pill on tulnud? Ükskord tuli veel, aga sellest me ei räägi.
Naiskal tuli Tartus ükskord Pill, nii et ta pool ööd nuttis nagu lollakas. Minul tuli Pill alles hiljuti kevadrullide peale.
Ma nüüd lõpetan selle rumala jutu ra ja ütlen lõpetuseks, et ärge edvistage nii palju, sest Pill tuleb pika ilu peale.
Aa, ja tänane aforism on, mille Naiska mulle telefonis ette luges: Mehed on nagu spermatosoidid, neid ujub ligidale tuhandeid, aga lõpuni jõuab vaid üks. Umbes nii see külas. Geniaalne!
19:47 Permalink | Comments (1) | Email this
27 November 2007
School
Mulle meeldib õppimisega nalja teha ehk seda lihtsalt üle lasta. Kusjuures,eile ronisin oma eriti keva enesetunde ja valutava kurguga veel Rahvusraamatukokku mingeid raamatuid paljundama,et eksamiks ikka ilusti ära õppida. Õppisin ka kusjuures ja mõtlesin, et hakkan seda ühte raamatut lugema täna varahommikul. Panin kella 4.45ks helisema ja olin nii nii rahul endaga, kui 4.49 üles tõusin ning klaasi vett jõin. Avasin konspekti ja üritasin süveneda. Teispool seina magas ühikanaaber mõnua norinaga ja tahes tahmata jäin tema magasmisvõnkeid rohkem kuulama kui enda mõtteid. Lugesin 20 minutit, veendusin, et see on tulutu ettevõtmine ning lubasin endale 15 minutit und. Panin uuesti kella 5.30ks helisema. Kell helises, aga järgnevad 2 tundi panin ma seda pidevalt edasi, sest kinnitasin endale, et puhanud peaga saab paremini küsimustest aru. Tõusin 7.34, tegin võileibu, vaatasin Terevisiooni ning blokkisin õppetööd. Astusin ühiselamust välja, pühkisin käega autoakendelt lund ja sõitsin kooli. Elagu kool!
11:22 Permalink | Comments (1) | Email this
25 November 2007
Taas
Progleem ilmutas end taas.
kaia. says:
neiupõlvenimi on nii loll sõna
liis. says:
on jah suht
liis. says:
et kuidas see põlv siia puutub
liis. says:
neiküünarnukinimi
liis. says:
neiupuusaluunimi
kaia. says:
neiumaksanimi
kaia. says:
neiuajusagaranimi
19:12 Permalink | Comments (0) | Email this
stseene ühest elust.
stseen 1.
Tantsija A* ja staar B* tulevad isikute C* ja D* juurde. Isik C on söönud just Kinderi üllatusmuna ja seal sees on kummist konn. Tantsija A ja isik C panevad konna maha ja otsustavad tema ümber tantsida. Konnast saab võtmeisik. Järeldus: Ilmnenud on progleem.
stseen 2. Isikud A ja C leiavad Kinderi üllatusmunast kolli, kellel on kaks nägu. Isikud otsustavad sellega teisi hirmutama hakata. Järeldus: Ilmnenud on progleem.
stseen 3. Tantsija A ja staar B on treeningul. A ütleb B-le, et kasva juba suureks. B ütleb, et vaata ennast. Iga kord kui te C-ga kokku saate, olete nagu 6B klass. Järeldus: Progleem püsib.
stseen 4. Isikud C ja D istuvad lauas, kui tantsija A neid oma lauda kutsub. Isik D ei soovi minna. Isik C läheb närvi. Leiab aset vestlus- lähme-ma ei taha-miks sa ei taha-istume siin seni, kuni nende kord on- ei, ma tahan kohe minna sinna ette- mina ei taha- miks sa ei taha- mulle meeldib siin- aga mina tahan minna- miks sa tahad minna- sest seal näeb paremini- siin näeb just paremini, seal oleme teiste taga- ei ole ju, seal oleme nii ees- ei ole, teised jäävad ette- ise sa jääd ette-palun ärme lähe- palun lähme- palun ei- mine munni siis. Järeldus: Progleem kisub teravaks.
stseen 5. Isikud C ja D lõpetavad koolipäeva ja otsustavad sööma minna. kuhu me lähme-läheks vernerisse- seal vist pole suppi-aa okei, lähme siis pange- ma olen sealt kaks korda kõhuvalu saanud. lähme kapriisi- ei sinna ei saa autoga lähedale ja ma ei viitsi kõndida-misasja, seal on kaks sammu ju raekojast- ei, ma ei taha- okei, kuhu siis lähme? sinna itaalia kööki?- ei, sinna ei taha- mmm, okei. a püssikasse?-öäkkkk. Järeldus: Söömine on luuseritele+progleem püsib.
Lihtne elu.
* A, B, C, D- nimed varjatud.
16:40 Permalink | Comments (1) | Email this
15 November 2007
21
Oi. Juba sel kuul ootavad inimesed uusi sissekandeid ja ma väga vabandan, et ma nii kauaks teid ootama olen pannud. Eks ta lihtsalt ole, et vanuse suurenedes ei ole enam lihtne kõiki asju meeles pidada.
Juhuu, 21 on käes ja viimane aeg hakata normaalseks. Samas, vaadates Kerttut, näiteks, kes on juba 21, siis võib nentida, et 21 pole veel viimane piir normaalseks hakkamiseks:D Siinkohal musitan oma ühte lemmikaistest- Kerttut- ja ei suuda piisavalt juubeldada meie kohtumise auks.
21 tuli imearmsalt lihtsalt ja mul on piiritult heameel, et mul on nii ägedad sõbrad, kes ei pidanud paljuks mulle sünnipäevahommikul laulu laulda koos ise küpsetatud tordiga või siis näiteks seminari imekauneid roose saata. Ka Black Jacki oli vahva õppida esimese ametliku kasiino külastuse ajal ja Volgas sõpradega viinapitsi tõsta. Ja loomulikult kuulub eriauhind sõberikesele Megale, kes esimest korda meie viieaastase tutvuse jooksul suutis meeles pidada mu sünnipäeva! Juhei! Ja medali saab Mega selle eest, et ta reedel pillile hääled sisse pani ja mulle rabarberioksaga õnne soovis ning meiega pidutses!
Tõeline möll algas siiski reedel Peotrammis Pauliine, kuhu saabus nii palju erinevaid karvalisi ja sulelisi, et lausa lust oli vaadata. Ma ei tea, milles oli asi- kas Uska ja Kribu kokteilisegamisoskuses, aga Koplist tagasisõitu mäletan ma juba häguselt. Ärge saage valesti aru, süüdi polnud ebakaine olek, vaid lihtsalt nii äge oli, et ma ei jõudnud trammiaknast välja vaatada. Kui ma olen muusikaärikas nagu Laubre vms, siis ma hakkaks produtseerima Kerttu ja Liisi mussi, sest need naised on kõige tegijamad.
UpUp Lounge'i kiirustas seltskond edasi ja trall jätkus hiliste öötundideni. Kindlasti oli vaja ka klubisse minna, et seal šampust juua ja nentida, et oleks pidanud mujale minema.
Margi sain ka täis tehtud, kui hakkasin Andrile keset varahommikut klubist tulles kurtma, et ma ei jaksa kõndida ja ei pidanud paljukski isegi pisaraid välja pressida. Täitsa dauno olen vahel.
Elagu Kaia 21.sünnipäev, möll ja mu kõige kallimad naised ja sõbrad! Olete lihtsalt parimad!
11:07 Permalink | Comments (1) | Email this

