linnupoja

Liis, ma mõtlesin,et ma kirjutan 10 põhjust, miks ma sind vihkan. Ptüi. Igatsen.
1. Ma igatsen kõige rohkem meie spontaanseid käike
2. Seda, et me võisime vihasena jõllitada aknast välja, aga kahe sekundi pärast hakkasime me alati naerma.
3. Seda, et sa Oled Liis. Sa oled lihtsalt hea.
4. Seda, et sa oskasid mind nii hästi mõnitada ja sinu kriitikanooli võtsin ma tõsiselt.
5. Seda, et me võisime tunde lihtsalt magada ja siis mäkki sõita ja lihtsalt tööluusi teha.
6. Ilma sinuta on mu küljeluu puudu
7. Seda, et Sa oskad ka ilma sõnadeta lohutada.

Ma rohkem ei kirjuta, sest Muidu ei mahu Liisi ego lennujaama ustest välja ja me peame lennujaama telklaagri püsti panema. Mis omakorda oleks tegelikult veel täitsa okei, sest kurb meil ei oleks. Ma olen jätkuvalt veendunud, et me oleme ebanormaalsed ja nagu Kerttu ütles, peaksime me teisel planeedil magama.
Siit genereerus Chuck Norrise naljast Kerttu-Kaia nali, millest teised peale meie aru ei saa.


Why does outer space exist?
Because it is afraid to be on the same planet with Kaia and Kerttu.

Mul on niiiiiiiiiiiiiiii hea meel, et ma sain täna hommikul kell 10 minna Tartu bussijaama ja vastu oma kallitele sõberitele. Maailm on hoopis toredam ja ilusam, hoolimata sellest, et kool mu eile õhtul sügavasse masendusse viis. Liis, ma ei taha sellest isegi rääkida.

Vabangust. Tsiteerisin Kerttut. Kui üks neidis on Tallinnas ja teine Tartus, peab kasutama ülivõimsat internetti, et planeerida Liisi kojusaabumist. Et arutada läbi kellaajad jne. Aga me paneme niiiiii üle:D Liis, sind võetakse pühapäeval ilusti vastu.Kui keegi tahab meie ülepanemist näha, palun tulla lennujaama pühapäevaks.

Ma tahtsin lihtsalt öelda, et mida lähemale jõuab Liisi tagasitulek, seda ärevam ma olen. Siis me lähme Saaremaale ja Hiiumaale ja chillime ringi ja laseme kohustusi üle:) Kui sa meid lennujaamas, Liis, ära ei tunne, siis teadmiseks sulle:
-Kerttut piiravad paparazzod
-mina olen ikka samasugune. Pikemaks pole kasvanud. Ja mina olengi see paparazzo, kes Kerttut piirab. Muahahahaaaaaaaa

Jeerum. Kui ma näen, kui palju seda lehekülge vaadatud septembrikuu jooksul on, hakkab mul häbi. Need metsikud suvepeod on maha rahunenud ja asendunud vaiksema töö-kooli-vahel-teeme-pidu režiimiga. Tegelikult küll töö alla käiv kool päriselt ei toimi. Läksin esmaspäeval Tartusse ja pärast veendumist, et kõik on täpselt samasugune, kampsikutest tudengid on täpselt samasugused, Panges peab täpselt sama kaua toitu ootama, jalakäijad ronivad samamoodi teele, autojuhid on nii aeglased, et ma võiks vahepeal salli valmis kududa, et kool on täpselt samasugune, et majad on täpselt samasugused, et loengud on samasugused, et KÕIK on SAMASUGUNE, panin ma pillile hääled sisse ja sõitsin tagasi suvilasse. Seal on kogu aeg asjad samasugused, aga mulle meeldib. Näiteks istub Antsu poe ees alati Valve (kaks korda päevas) Esimest korda siis, kui pood lahti tehakse ja libistab esimest õlut ja teist korda siis, kui pood pärast lõunapausi taas avatakse ja ta libistab päeva teist või kolmandat õlut. Siis on samasugune see, et Ruudi tuleb alati suitsuraha nuiama või sõidab rattaga sinkavonka kodu poole. Hobune on ka samamoodi tee peal. Just see suksu on tüüp, keda nähes ma tunnen, et lõpuks ometi olen ma linnast maale saanud. Sest see mära või täkk või kesiganes ta on, seisab alati keset teed! Mina pidurdan autoga hoo maha, lasen akna alla ja paitan ta koonu või misiganes selle nimi on, kus ninaaugud on:D Hullult mõnus ja lahe. Siis on veel see samamoodi, et ühe Eesti kuulsa poliitiku koer käib meie juures külas kogu aeg. Haugub, et me ta sisse laseks ja siis me mürame ja sööme ja siis ta läheb koju. Samamoodi on see, et kui ma sauna lähen, heidan lavale pikali ja hüppan külma vanni ja siis kiljun, et ihahahaa huhaahaaaaaa, kui mõnus. Ilmselt saab minust soor vana inimene, kes elab kuskil linnast maal, käib linnas tööl ja ühel hetkel otsustab, et jääb üldse maale elama. Aga siis helistab Kerttu või Liis, kes ütleb, et davai, pittu ja Kaia paneb pillile hääled sisse ja vurab Tallinna poole. Aga enne tuleb kindlasti hobusega teretada. Muidu pole päris see.