linnupoja

Tööluus on tore asi. Tegelikult ta asi siiski pole, sest asi on ese. Nagu meile koolis õpetatud on. Minu ema ja isa hakkasid koos külla tulnud sõpradega minu eesti keele pedantsuse üle nalja heitma. Kui keegi ütleb näiteks: "Nad SÕIVAD JA JÕIVAD juba ära", lähen ma hullult närvi. Samamoodi, kui keegi ei tee vahet sõnadel "vahel" ja "vahest". Või kui keegi kasutab "enne" asemel "ennem", kui tahab öelda, et ta varem käis ujumas. Nii, et palun ärge rääkige valesti. See on niiiiiiiii kole. Aga minu üle nalja heites hakkasid kõik ääkima, et linnud LENDASIVAD juba ära:D Tegelikult oli see naljakas, kui seda naljaga tehagi. Aga oletame, et ma kunagi olen sellises situatsioonis ja pean kedagi tööle võtma ja kui see keegi peaks ütlema, et "Me oma mehega vahest joome kohvi, aga ennem meie lapsed sõivad hommikust", hakkan ma karjuma ja jooksen käsi vehkides toast välja. Seega, kui sa normaalselt rääkida ei oska, siis eesti keele pede Kaiaga pole mõtet üldse rääkima hakatagi.
Aga tegelikult tahtsin ma jällegikord tõestada, kui armsad ja kallid sõbrad mul on. Kaial oli vaja teha surfamisest pilte. Miks, seda ma ei ütle. Ja nii kogunesidki K, M, A, R ja K Viimsisse. Sel ajal, kui M ja A kama kokku panid, pani K kalipsot selga ja R hakkas pildistama. Pärast tuli pildid minu läpakasse saada, aga nagu te teate, et mul ALATI juhtub midagi, nõndna ka sel korral- läppari aku oli lihtsalt tühi ja sõita oli vaja Paati. A ja M ei saanud enam mu masti kaheks osaks võetud ja nii ma sõitsin- 3-meetrine mast katusel lehvimas. Ma arvan, et see võis olla lihtsalt liiga naljakas. Ja kuna meie veetsime toredasti aega Paadis, hakkas Kerttu meid igatsema (olgem nüüd ausad, eks ta hakkas mind kõige enam igatsema) ja sõitis otse voodist meie juurde.Lihtsalt liiga nunnu teema. Minu nummimeeter on laes.

Kallis, päevik.
Kirjutan Sulle esimest korda...
Igatahes pean vabandama nende fännide ees, kes siit juba midagi leidnud pole. Selline fänn on näiteks Kerttu. Või Kriss
"Nii tore on vahepeal asjalik olla," ütles Kerttu pärast meie esimest ühist kontorirottide lõunat eelmisel kolmapäeval. Miks kontorirottide?
a) Kerttu käib advokaadibüroos praktikal juulist
b) Kaia hakkas advokaadibüroos praktikal käima sellest esmaspäevast
On jah tore, et sellele meeletule ringi pidutsemisele suve esimesel poolel on vastukaaluks tulnud korraliku ja asjaliku tööinimese elu suve teisel poolel. Ja kusjuures meile mõlemale meeldib. Vahepeal paneme ilmselt pange ka, sest need oleme ju ikkagi meie, kellest jutt. Ja meil juhtub alati midagi. Siinkohal üks väike riim, mis iseloomustab tekkinud elukorraldust:
Kerttu: meist saavad lawyerid, eks?
Kaia: jah, kui mitte tom sawyerid:D

Asju juhtub meil Kerttuga veel. Selliseid lolle asju. Esmaspäeva õhtul läksid preilid väikesele tervisekõnnile Pääsküla rabasse. Eesmärgiks oli teha väike ring. Ma rõhutan-VÄIKE. Kaia juhatusel suundusid neiud ühele ringile, kus kumbki neidudest varem käinud pole, kuigi aastaid juba Nõmme elanikud. Tund möödus ja kangelannad polnud ikka veel metsast välja tulnud. Veepuudusest ilmselt tingituna (irw) hakkasid tulema ebapaslikud naljad. Näiteks:
Film Forrest Gump ja legendaarne väljend: Run, Forrest, Run! Meie uus aranžeering sellest lausest on keset suuri metsi: Run, Forest, run! JA siis me kujutasime ette, kuidas mets meie kõrvalt jooksu pistab. Meile tundus see kolenaljakas. Ühel hetkel jõudsime me raba lõppu. Nagu Kalevipoeg sõitis Lennukiga maailma lõppu. Meie kõndisime, eksole. Koht, kuhu me jõudsime, oli meile mõlemale täiesti tundmatu. Seega oli vajalik kõne Kerttu isale, kes netist vaataks, kus me oleme. Kõigile teadmiseks: Me olime VÄGA kaugel, kuskil Männikul. VÄIKE ring kujunes MEGAPIKAKS, nii et me jõudsime nagu kaks hädalist koju siis, kui taevas juba pime oli. Meie jaoks oli tegemist Pässa raba ERNA retkega.

Kallis päevik, ma lähen nüüd Kerttule Tartu-bussi vastu. Aitäh,
Sinu Kaia